Olin täna terve päeva endaga ja lugesin ja lahendasin oma "Raudse loogika" mõistatusi, mis ma lõpuks ühest hästivarustatud poest leidsin (ei, see oli ainult Rimi). Let the nerd extreme fun begin! Mulle meeldib-meeldib-meeldib nii. Ja poleks seda karvutit käima pannudki, aga tahtsin blogi kirjutada.
Taustal käib vaikselt plaat, mille Mirjami tagant ära pätsasin. See on nii vaikne ja rahulik muusika, mõneti isegi liiga rahulik, aga mõnikord just sobib. Selline minnilik muusika. Mulle tuleb meelde, kuidas eelmine talv vaatasime iluuisutamist ja ma küsisin ühe kava taustaks oleva loo kohta: "Mis bänd see on? Kõlab nagu mingi Mirjami bänd."
"Kas see ei ole mitte Muse?" küsis Liis vastu. Oligi, paganamas. Muse on MINU lemmikbänd.
Nägin tänaval K-Rauta reklaami, mis küsis: "Äkki ta sel aastal ei taha jälle üht parfüümi?" Hmmm, ma arvan, et kui temakesel on valida parfüümi ja rauasae vahel, siis ta valib esimese. Nagu igal aastal. Mehed, mõelge, enne kui reklaami kuulate, muidu võib rauasaag jõuluõhtul teie jaoks ohtlikuks osutuda!
Kodus pistsin käe jopetaskusse ja mulle sattus pihku väike šokolaaditahvel. Nii armas. Ema oli kavala näoga; ta vist nägi, kui see päkapikk oma tempu sooritas. Ja kaubanduskeskuses oli nii mõnus kuulata, kuidas kari lapsi, mitte isegi enam väikesi, ekstaatiliselt karjus: "Jõuluvana! Jõuluvana!!" ja kõhna säästujõulumeest ahistama tormas. Ilmselgelt nad veel uskusid. Neil veab.
Sattusin nimekirja peale, kus ma olin üles tähendanud, mille üle ma tänulik olen, ja see pani mu naeratama. Tegin kohe uue nimekirja ka. See mind enam ei naerutanud, kuna mis liig, see liig. Pealegi naeratamisest tekivad kortsud.
Sain Helenilt postkaardi. See oli väga armas, aitäh sulle! See oli juba vähemalt nädal aega valvelauas konutanud; ma mõtlesin, et nad panevad kõik kirjad ette lauale, aga nähtavasti VIP-ide omad mitte. See seletab kõike.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar