Appi kui kaunis on sügis. Oleme kallimaga nädalavahetuse puhkusel Helsingis ning ma naudin kogu olemist sajaprotsendiliselt. Meil on armas väike butiikhotell kuskil Helsingi väga rohelises osas.
Algas kogu puhkus mölluga, kui me vaevu üldse laevale jõudsime. Ma olin kogu planeerimise vaimse töö andnud mehe kätte nagu alati, ja lausa liiga palju enda õlult ära lükanud. Ma teadsin, et laev läheb umbes pool viis, ja rohkem ma polnud midagi uurinud. Mees pidi mulle autoga tööle järgi tulema ja asi vask. Küll aga selgus meile mõlemale, et kui laev lahkub poole viiest, siis pealesõit pannakse neljast juba kinni. Reede pärastlõunal on aga ummikud, mees rabas veel tööl viimseid asju teha, ning mulle järele jõudis ta juba suht paanilises seisus.
Kulgesime läbi reedese tiheda liikluse sadama poole, mees helistas jooksvalt ka Tallinki klienditeenindusse. Väga sõbralik ja sümpaatne teenindaja ütles, et autoga võib laevale sõita maksimaalselt kõige hiljem kell 16:10, aga see on tõesti viimane piir ja peale seda läheb kinni. Aga et kuni kella 16ni saaksid nad meid vormistada paar tundi hilisema laeva peale ümber.
"Teil on veel mõned minutid aega," ütles teenindaja julgustavalt. "Vaadake, kas tundute jõudvat, ja kui ei, siis helistage uuesti."
Siin kohal tulid esile meie iseloomulised erinevused. Mina ei võta nii väga riske ning eelistanuks meid kohe parem uuele laevale regada, mitte toda akent maha magada. Mees jälle võtab rohkem riske ning tahtis vaadata, ehk ikka jõuame. Täpselt kell 16 veeresime sealt tollipunktist autoga läbi ehk jõudsime!!! Siis oli küll võidurõõm suur.
Nüüd ma olen Helsingisse täitsa ära armunud. Tallinn on väga kaunis linn, aga sellisel määral loodust meil linnakeskkonnas siiski pole. Helsingi on nagu üks linna ja maakoha ristsugutis. Ja see on kõik ehitatud kiviapaljandike peale, mis tähendab, et on palju üles-alla kõndimist; pooled elumajad asuvad nagu mäekese otsas ning ringi kõndida on väga vaheldusrikas ja põnev. Meie hotell on otse Helsingi keskpargi kõrval ning noh see park on lausa imeline. See on pigem nagu mets. Siinpool lahte on sügis natuke kaugemale jõudnud kui meil lõuna pool. Lehti ja okkaid on kohe mitu korda rohkem maha jõudnud, kõik on kollane ja punane värvidemöll. Ma naudin seda aastaaega väga. Sügis on ühelt poolt kurb ning pimeduse saabumine mõjub juba augusti lõpus kerge šokina - aga kui ilus see kurbus samas on. Kõigel on aasta lõikes oma koht ning sügisel on väga tähtis koht aastaringi lõpetajana. Talv on üldse vaheaeg ja puhkus. Ja kui siis tuleb kevad, oskame me uut algust seda rohkem hinnata, et meil vahepeal oli lõpp.
Me arvasime, et hotellis on spa, aga spa osutus ainult ujumisbasseiniks ja saunaks. Mul pole sellest midagi, ma tegelikult tahangi spades peamiselt alati ujuda. Tegin eile 20 ringi, täna ja pühapäeval lähen kindlasti veel. Trenniasjad on ka kaasas, õhtupoolikult lähme uudistame siinset tasuta trennisaali. See tundub üldse olevat nagu mingi spordihotell. Ei mingit lebotamist mullivannis, uju parem! Mine tasuta joogasse ja rühmatrenni! Mine jõusaali.
Ja me lähme.
Täna hommikul magasime pikalt ning ma olin ärgates kohe täiesti välja puhanud. Vaatasime telksist soomekeelseid muumisid, mis oli üle mõistuse armas, ja läksime tegime sügise keskel väikese jalutuskäigu veel enne hotellihommikusööki.
Elu on heaaaaa!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar