Panin Itit magama. See tähendas, et mina lesisin Iti padjal ja Iti sehkendas voodis ringi ning küsis kõik maailma küsimused.
"Emme, kas sääsked söövad inimeste verdi?" küsis ta. Säärased valed käänamised-pööramised on megaarmsad ja ma mitte kunagi ei paranda last sellisel juhul. Ta õpib kõik ajaga ise selgeks ning praegu on need sõnad lihtsalt vahvad kuulata.
"Oota, ma teen sulle korraks pai," ütles Iti, tegi mulle pai ja musi ning lisas: "Armastus." Siis pani ta oma põse minu oma vastu ja sosistas: "Aitäh, et sa oled...nii."
Ta tahtis oma sõnades väljendada seda, mida mina talle igal õhtul räägin: et ta on armastatud ja et tema emme on tore olla ning ma olen tänulik, et ta on minu tütreke.
Väljas aia taga põllul vaatasid äsja omavahel tõtt kaks toonekurge ja ilus rebane. Toonekured asjatasid põllul juba tund aega, aga nüüd korraga hakkasid hirmsasti kluuksuma. Neil on väga vali hääl! Läksin terrassile vaatama, mis nad seal õige teevad, ja nägin lopsaka sabaga rebast neid seiramas. Rebane mõtles natuke ja hakkas siis metsa poole tagasi sammuma, õige aeglase sammuga. Siis läksid toonekurgede hüüatused veel eriti valjuks. Nad oleks nagu järele hõiganud, et lase jah jalga, argpüks!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar