Puhkusetoimetused

Puhkus kulgeb kindlalt kodusolemise tähe all. Kaur köhib ja Iti ka natuke ning mõlemad on eelmise nädala reedest alates koos minuga kodus olnud. Eks ma sellega juba arvestasin ja osalt saigi see puhkus välja võetud arvestusega, et no nagunii on selleks ajaks lapsed jälle tõbised ja siis saab keegi nendega muretult kodus olla. Lapsevanema elu on veits antiklimaatiline :D Oled tänulik juba selle eest, kui saad oma puhkuse tõbiste lastega ja ise tõbisena kodus külitada. SEST pole emotsionaalset pinget, mis kaasneks töövahetuste ümbertõstmisega ja õhtuti tööl käimisega.

Eks ma oleks nad enamuseks puhkusest nagunii endaga koju jätnud, sest lapsed tahavad ka puhata... aga ehk kolmapäeval ja neljapäeval oleksin kaheks päevaks aeda saatnud, et Kaur saaks ujumas käia ja Iti laulutundides lustida. Köhaga muidugi ei saada.

Enamik ajast saavad lapsed vanakooli moodi pead puhata ehk majas valitseb vaikus ja nemad otsivad endale ise tegevust. Mina sätin end igal võimalikul juhul diivanile raamatut lugema - ma olen viimasel ajal meeletu lugemusega olnud - ja nemad toimetavad mööda tube, terrassil või vannitoas. Mõlemal on tavaliselt mängu ajal laul suus, mõnikord olemasolev laul ja mõnikord mõtlevad jooksu pealt välja. Eile näiteks toimetasid nad talveaias ja mängisid heinaga ehk muruga, mida ma olin jõudnud paari ruutmeetri suuruselt alalt õuest kokku riisuda, enne kui alla andsin. Nüüd on see heinasaad neil lemmikmänguasi ja kogu talveaed ning terrass on seda kuivanud kulu täis. Nad ehitasid sellest vana pesukorvi kaane peale sünnipäevatorti, kusjuures Iti laulis: "On jõuluaeg, on jõuluaeg..." ja Kaur laulis: "On jõulumehel sünnipäev." Edasi kulges mäng nii, et Iti oli jõulumees ja Kaur laulis talle sünnipäevalaulu.

Olen oma puhkuse ajal toetanud tugevasti ka Kiili kohalikku ettevõtlust. Peaaegu iga hommik oleme käinud siinses uues mängutoas mängimas. Täna oli meil plaaniline elektrikatkestus kodus, nii et peale mängutuba me ei tulnudki koju, kuna süüa poleks saanud soojaks lasta. Läksime hoopis Ikeasse lõunat sööma. Maru tore oli lapsukestega seal istuda, juttu ajada ja aknast inimesi vaadata.

Muidu ma isiklikult olen juba mitu õhtut käinud uues kohalikus pubis õhtust söömas ja raamatut lugemas. Seda kahel põhjusel: et toetada kohalikku äri, ning et kodunt välja saada. Ei saa salata, et umbes kella kolmeks päeval viskab närvi mustaks küll ja ma tunnetan, et nüüd pean ma pausi saama. Nii kui mees koju laekub, olen ma alati kahe minutiga kadunud. Lähen alevisse ilusti jala, et saaksin end liigutada.

Hetkel istun ma üleval korrusel, sest all on seesugune luksus käimas, et meil on lausa koristajad toimetamas. Terve pere tuleb paari päeva pärast külla sünnipäevi ja kevadpühasid tähistama ning mees tahtis kõik korralikult puhtaks saada. Ise me lihtsalt ei jõua sellega tegeleda. Ma võin päev otsa koristada, selleks et lihtsalt omadega nulli jõuda. Nii palju, kui need kaks tegelinskit ees lagastada jõuavad, ei jaksa ükski inimene samas tempos korda teha.

Kaurikene nüüd hiilis oma toast välja ja teatas, et tahab minuga aega viita, nii et siin see lugulaul lõppeb.