Telepood

Homme näeme viimast korda Helenit, enne kui ta ära sõidab. Kurbu olen. Sellepärast, et nüüd olen ma tükk aega nii...helenitu. Kammoon, kõik, mis me tunneme, on tegelikult ajendatud isiklikust vaatepunktist. BTW, miks muutuvad kõik peod/filmiõhtud Heleni juures alati massaažiseanssideks? Lõpp imelik. See pole ju normaalne?  *"Kes tahab järgmisena?" küsib Helen sõjakalt käsi puusa pannes. Kõik vaatavad maha ja väldivad pilku. Tüdrukul on tugev haare *

On a brighter note, telepoes oli täna üks uus toode. Juhhuu!

Ma ei saa aru, mis värk on telepoe ja Hilary Duffi filmidega. Ma lihtsalt pean neid vaatama, silmad pärani ja suu ammuli. Sest need on nii halvad, et juba head. Tegelikult ei ole ma sellest ütlusest kunagi aru saanud, aga teesklen, et saan. Sest kui miski sakib, siis ta lihtsalt sakib, kas pole? Ja sa vaatad seda kohutavalt halba filmi... või mida iganes, kuulad laulu, võib-olla masohhismist... või ma ei tea millest. Äkki ma vihkan oma silmi. 

Inimesed vaatavad paljusid asju, mida väidavad end vihkavat. Üks tšikk ükskord sõimas pool tundi Justin Bieberit ja jutustas ta videote sisu ümber. "Kust ta siis neid videosid teab?" mõtlesin ma endamisi. "No tšekkasin ükskord Youtube'ist," poetas ta vestluse lõppu.

Aha. Ma teen samamoodi. Mitte just Bieberiga, kammoon, on ainult üks tõeline Justin!, aga Miley Cyrusega näiteks. Ma näen teie silmis hukkamõistu! Ja Videvikuga muidugi on päris paljudel armastuse-vihkamise suhe.

Varsti koju. Teise koju. Ühikasse siis. Mulle meeldib igal reedel Puhja sõita ja samapalju või isegi rohkem iga esmaspäev ühikasse tagasi. Ei, ma ei suudaks enam kunagi koju tagasi kolida. Ma ei peagi enam seda tahtma, 20 ikkagi, aga ma IGAL JUHUL ei suudaks. Siin on kuidagi nii lämmatav. Väikeste kohtade võlu ja valu.

Pealegi on ühikas nii mõnusalt Navitrolla-teemaline. Mul on kalender seinal, sealt välja lõigatud pilte seinad täis, NT screensaver, suvalises kohas avatud raamatud laua peal ja riiulil.. ja siis ma meisterdasin veel mingid väiksed NT järjehoidjad. (Vihmane ilm oli!) Tuletas meelde algklassi tööõpetuse tundi, nostalgia. Ja liimi olid kõik kohad täis nagu tookordki.

Anyway, I strongly recommend Dormeo Ortopedics.