Kaur nägi oma elu esimese õudusunenäo, nii, et seda seletada ka oskas. Kui Itiga teda lõunaunest võtma läksime, siis ta nuttis voodis ja karjus, et ei taha võililli :D You sweet summer child... Isegi õudusunenäod on lilledest :D Aga eks tal on piiratud kogus asju, mida ta päeva jooksul näeb ja kogeb, ja nendest siis räägitakse ja neid nähakse unes. Ma just samal päeval alevist suurelt mänguväljakult tulles olin lastele kärru võililletupse pistnud, et nad jumala eest enne lõunaune aega magama ei jääks. Pistsin neile aina asju pihku ja patrasin kõigest, mis pähe tuli.
Hea ja kerge on olla, kuigi ei saa salata, et vahepeal rattaga sõitmas käies on mingi rahutus ka hinges. Maiõhtud on parim asi maailmas, kõik lõhnab ja laulab ja on salapära täis, ja minul on need küll terve elu hinge rahutuks ajanud.
Ja jah, ma olen nüüd rattaomanik! Esimest korda elus! Mees tegi mulle üllatuse. Ma olen viimastel päevadel igal hommikul ja igal õhtul sõitmas käinud ja see on lihtsalt imeline. Mida see meeleolu ja füüsilise olemisega teeb, on super. Käisin eile lausa kaheksa-üheksa paiku ka sõitmas ja leidsin, et mulle meeldib hilja õhtul ja varahommikul ikka rohkem. Kui on mõnusalt vaikne. Eriti varahommikul, mil maailm alles ärkab ja kedagi peale koerajalutajate veel väljas ei liigu...
Meie aedlinn hakkab valmis saama. Oleme kogu siin elatud aja olnud ehituse keskel, sest meie maja oli üks esimesi valminuid. Mul selle kohta küll midagi halba öelda pole, sest lastel, eriti Kauril, on olnud jube põnev neid masinaid vaadata. Mänguväljakul ka pool aega takseeritakse ekskavaatoreid ja kraanasid ning kommenteeritakse, kuidas üks või teine töötab.
Aga nüüd hakkab siin olema teistsugune energia, ja ümbrus läheb aegamisi järjest ilusamaks. Igale poole on istutatud puid, põõsaid ja hekke, ning nüüd maikuus on ka kõik noored puud kenasti lehed lahti löönud. See annab nii palju juurde! Ma kujutan vaikselt ette, kui ilus siin veel kümne aasta pärast on, just haljastuse ja aedade mõttes. Samas muidugi on praegu ka lahe uus energia, kõik sebivad ja toimetavad ja tutvuvad omavahel.
Meie ka põhimõtteliselt iga õhtu toimetame aias: istutame, kastame, korjame kive, riisume... See pakub päris rahulolu kohe. Oma aed! Endale ja oma lastele teeme. Ma käin äsjaistutatud ploomipuud iga päev piilumas ja annan mehele igast uuest lehest või õiest teada. Ja meie tagaääre arooniad sirguvad aina lopsakamaks. Ja meie sirel, mis küll see aasta veel õitsema ei hakka, on sellegipoolest kaunis, ilusate lehtede ja kahara kujuga, ja kasvab ka jõudsalt. Meil hakkab tulevastel aastatel otse terrassi juures sirel lõhnama...
Ühesõnaga oleme õnnelikud siin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar